Mis on hüpnoos?

Hüpnoos on muutunud teadvuse seisunud, milles meie meel muutub vastuvõtlikuks
ettepanekutele, kuid samal ajal oleme ärkvel ja omame täielikku kontrolli oma keha ja

mõtete üle. Keha lihtsalt on lõõgastunud ja rahulikus seisundis.


Hüpnoosi kohta on levinud eelkõige filmidest pärit väärarusaamu. Hüpnotisöör ei saa inimest

panna ütlema või tegema asju, mida too öelda ja teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi – ta õpib, kuidas keskenduda ja oma meelte üle paremini valitseda. 
Teadlastel on tänase päevani erinevad arvamused hüpnoosi täpsest olemusest, 
kuid see, mida hüpnoos endast tegelikult kujutab, ei ole sugugi müstiline. 


Hüpnoosiks saab pidada ka erinevaid igapäevaseid seisundeid, mida me kogeme. Näiteks kui

loed mõnda head raamatut süvenenult ja kui keegi sind püüab samal ajal kõnetada, siis ei

pruugi sa teda kuulda, sest oled oma meeltes tegelikult hüpnoosis. Sama koged ka, kui sõidad parasjagu auto või bussiga ning oled mõtteid mõlgutamas (unistamas) ja korraga avastad, et

oled mõnest teeotsast või oma peatusest mööda sõitnud, sest olid samuti iseeneslikus
hüpnoosis.


Oma teadvust saab alati juhtida. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste peidupaik. See lubab meie alateadvusel domineerida seisundis, mida
nimetatakse hüpnootiliseks transiks. Alateadvust mõjutades saame seal pesitsevaid erinevaid mustreid muuta. Hüpnoosi ajal sisestatakse muudatused alateadvusesse, mis need omaks

võtab. Kui seda pikema praktika korras teha, on erinevate sisestuste tulemid toimivad ja tihti hüpnotiseeritavale väga positiivse järelkajaga.

Mis on juhitud meditatsioon?

Juhitud meditatsioon on meie endi meeltesse sügavuti minek ehk teisisõnu sisemine rännak.
Tihti on see üheks tõhusamaks meditatsioonitehnikaks, aidates kaasa paremale
keskendumisele ning vähendades tunduvalt stressi. Seda on hea kasutada uitavate ja ekslevate
mõtete vaigistamiseks nii algajatel kui ka ka kogenud mediteerijatel. 
Juhitud meditatsioon on väga hea võimalus kaevuda õige sügavale enda sisse ja tuua seeläbi
oma ellu erinevaid positiivseid muutusi. Meditatsioonirännakud tervendavad meie sügavaid
sisemisi ja tihti ka allasurutud emotsioone ja vabastavad jäiku vananenud mõttemustreid.
Lisaks annab see võimaluse visualiseerimise teel luua muutusi, mis eelnimetatud mustreid
parandavad.
 
Juhitud meditatsioonis võib näha väga palju sarnasusi ka hüpnoosiga. Mõlemad täiendavad
teineteist, kuid on samal ajal veidi erinevad.
 
On täheldatud, et ka jooga praktikad on hüpnosünnitusel üheks võimalikuks eeliseks, kuid
see ei ole reegel. Joogat praktiseerides õpid samuti kasutama erinevaid hingamise meetodeid,
mis aitavad jooga asendeid saavutades endaga paremat ühendust luua.
Maailmas on erinevaid jooga viise, kuid definitsioon on sama. India traditsioonilise
maailmakäsitluse põhimõistena väljendab see inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma
käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise  teadvuseseisundi  ületamiseks ning teatava ideaalse
seisundi (sanskriti keeles yoga - side) saavutamiseks. Ning see side endaga tervendab samas
ka su oma keha.

Hüpnosünnitusel tervendame oma meeli ehk siis programmeerime ümber ja samal ajal
tervendame ka oma keha. Nii et siit võime leida sarnasusi juhitud meditatsiooni ja joogaga.
Nende mõlema tundmine aitab paremini mõista hüpnosünnitust kui meetodit.

Kuidas töötab meie närvisüsteem?

Meie keha siseelundeid juhib autonoomne närvisüsteem, mida nimetatakse ka vegetatiivseks
närvisüsteemiks. Selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame- ja
veresoontetalitluse reguleerimine automaatselt – vastavalt meie keha reageeringule ning tunnetele. Närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.
                              
Sümpaatiline närvisüsteem:
Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis, samuti kehalisel treeningul, kiirendab südametööd,
laiendab südame ja kopsude veresooni, ahendab siseelundite ja naha veresooni, tõstab
vererõhku, laiendab silmapupille, aeglustab seedeelundkonna tööd ja
kasutab selleks kõigeks energiat ja teisi keharessursse. Äkkolukorras, näiteks hirmu korral,
rakendub see kohe – süda hakkab puperdama, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad pingule
ja lõõgastuda on peaaegu võimatu.     
                                                                                
Parasümpaatiline närvisüsteem:
Viib organismi rahuolekusse: aeglustab südametööd, laiendab siseelundite veresooni,
langetab vererõhku, ahendab silmapupille, kiirendab seedeelundkonna tööd, annab organitele
sobiva koguse hapnikku ja verd, suunates seda seal juures sinna, kuhu parasjagu vaja.
Taastab organismi varusid ja tasakaalu.
 
Sellest tulenevalt ongi hea mõista, kuhu sa soovid oma mõtted suunata ja mis suunas
hüpnosünnituse praktikaid tehes ning meetodeid kasutades on võimalik õppida oma meeli
suunama.